Tänane osa on mõeldud kõigile neile, kes tahavad teada, kes ja kus ma siin olen, seepärast pajatab see jagu

Alustagem sellest, et kus. Soome tulles olin mitmesuguste mulle saadetud paberite põhjal kindel, et hakkan õppima Turu Ülikoolis diskreetset matemaatikat. Aga võta näpust - tuleb välja, et peale TY pandi mind automaatselt (see võlusõna jätke meelde) kirja veel kahe kõrgkooli - Åbo Akademi (loe: oobo akademii) ja Turu Kõrgema Kommertskooli - juurde. See tähendab - nende kolme õppeastutuse vahelise lepingu alusel on mul seaduslik õigus jalutada sisse neist ükskõik millise poolt pakutavatesse loengutesse. Kui te oleksite mulle kuu aega tagasi öelnud, et ma elus majanduskoolis õppima hakkan, ma oleksin teid välja naernud. Aga nüüd - olge lahked, kuigi ma sealt ühtki kursust võtta ei kavatse, on kuni surmani märk küljes.

Teine lugu on diskreetse matemaatikaga. Sellega mul lihtsalt ei vedanud, sel semestril tegeldakse siinkandis põhiliselt arvutiteadusega. Nõnda siis minagi, nii et varsti ei lähe ma vist isegi enam turri, kui mulle 'arvutiteadlane' öeldakse.

Sootuks hull on lugu minu staatusega. Arvasin enese justkui magistrandi olema, seega siis kraadiõppuri. Isegi mulle pihku pistetud registreerimislehe peal oli kirjas 'registration form for degree-students'. Mul juba salamisi hea meel, sest kraadiõppuritele on üliõpilaskonna liikmemaks 100 marka odavam. Aga kui läksin registreerimislauda oma pangatshekki näitama, öeldi - noormees, teie ei ole ju kraadiõppes, nii et minge aga tagasi ja makske juurde. Ei aidanud mu protestid, tuli maksta. Hiljem seletas kohalik Temmpro koordinaator mulle asja nii, et kuna siinsed üliõpilased teevad peaaegu in corpore magistri, siis kraadiõppuriks loetakse alles doktoranti. Samas selgus kogu asjal veel üks huvitav tahk. Nimelt tuleb TYs magistrikraadi saamiseks koguda 160 punkti Tartu Ülikooli 240 vastu. Et mul bakalauruseõppest 160 punkti kuhjaga taskus, võiksin ennast siin väga hästi doktorandiks nimetada. Ja siit üks kasulik vihje Tartu Ülikooli tudengitest reisikirjalugejaile. Misasja te higistate seal Tartus, tulge parem Turku, kandke oma punktid siia üle ja võtke sama töö eest Tartu Ülikooli bakalaureusepaberite asemel vastu Turu Ülikooli magistrikraad!

Niipalju siis ebaõiglusest siin ilmas, aga TY on mõne koha pealt ka päris sümpaatne koht. Erinevalt Tartu Ülikoolist asub ta kenasti ühe koha peal kobaras koos ja 5 minutiga ühest loengust teise jõudmine pole mingi probleem (noh, 10ga, kui tuleb minna veidi eemal asuvasse DataCitysse). Ma kujutan juba ette kasvavat kadedust kõigi arstiteaduskonna tudengite südameis; jätkates ülalalustet juttu - veel üks põhjus siia õppima tulla.:) Samasse linnakusse mahuvad ka kaks ülejäänud Turu kõrgkooli, raamatupood ja tudengisöökla (kus saab mõistliku hinna eest korraliku keretäie, ma pean silmas süüa). Hooned ise on võimatult euro, näiteks üht kursust kuulan ma DataCitys multimeediaklassis, mille vahendeid, tõsi küll, kasutatakse põhiliselt vaheajal muusika laskmiseks või visual meetingu tarkvaraga mängimiseks (noh, mina istun ühes toas kaamera ees ja sina teises toas ja siis me näeme teineteise nägusid arvutiekraanidel ja projetseerime seina peale). Vähemasti tähendab euro päris head arvutiparki, nii et kui muud teha ei ole, siis vähemasti magistrit saab sisse tippida. Kes tahab valmis jupile (mida hetkel on 20 lk) pilku heita, võib sorida mu kodusel kodulehel (http://www.ut.ee/~jan), katsun teda sinna üles panna.

Niisiis - millise võlusõna te pidite meelde jätma? Kes ei mäleta, kerib üles. Õige - see sõna oli 'automaatselt'. Ja seda sõna olen ma siin kuulnud rohkem kui üks kord. Igatahes pidin ma automaatselt saama nii meiliaadressi, tudengipassi (matrikli, noh) kui tudenginumbri. Meiliaaadressi ootasin mäletatavasti üle nädala. Ametlikud regaalid (pass ja number) lubati mulle registreerimise juures ... kunagi, aga igatahes automaatselt. Kõik teised välistudengid, keda tunnen, said oma passi kohe kätte, mina ootan enda oma siiamaani. Ja ma nägin vist üsna rumal välja, kui õppejõud küsis minu käest minu numbrit ja mina pidin vastama 'ei tea'. Ühesõnaga, numbrit läksin eelmisel reedel lihtsalt küsima, siis otsiti see arvutivõrgust välja küll, aga passi kohta osati mulle väga vähe öelda. Ainult ühe sõna. Et automaatselt.

Niipalju siis selle koha lühiiseloomustuseks, kus ma juba neljandat nädalat veedan ja kui nii edasi läheb, siis veedan mõne nädala veel. Tulles aga reisikirja sisulise osa, viktoriini, juurde, pean kurvastusega nentima, et mul ei õnnestunud seekord lugejaid soovitud määral alt vedada. Enamus vastajaid arvas ära/otsis WEBist välja/mäletas Postimehest, et sel suvel mängiti Turu linnas tõesti sama asja, mida Tartuski, nimelt Robin Hoodi. Kui ma nüüd kedagi ära ei unusta, on 1 punkt(ning teistest suuremad shansid aule ja kuulsusele) järgmistel listilugejatel: Helger, Valdis, Artur, Hele-Liis, Kati(M), Katrin(H), Reimo ja Priit.

Tänane küsimus tuleb teemakohaselt Turu Ülikoolist. Tartu Ülikool asutati teadupärast aastal 1632. Millal aga asutati Turu Ülikooli? Ütlen ausalt ära, et küsimus on nõksuga, ja et veidigi kergem õiget vastust leida oleks, annan ka variandid:
a) 1640,
b) 1828,
c) 1920.

Jõudu siis kõigile vastata ja kohtume järgmises reisikirjas!

Jan

PS Kui teile nädalavahetusel Tartu linna peal üks hästi minu moodi mees vastu jalutab, siis öelge julgesti tere, see võin üsna vabalt mina olla, igatahes tulen ma kõigi eelduste kohaselt laupäevaks-pühapäevaks koju käima.