Deprecated: The each() function is deprecated. This message will be suppressed on further calls in /home/zhenxiangba/zhenxiangba.com/public_html/phproxy-improved-master/index.php on line 456
Soome-reisikirja 3. osa Niisiis, ühes Windowsi eduka kokkujooksmisega (Inimesed, ärge kasutage Microsofti tooteid!) läks kaduma ka minu reisikirja 3. osa lennukas sissejuhatus. Õnneks ei seisnud seal suurt targemat, kui tõdemus, et olen nüüdseks ehk suutnud rahuldada teie esmase huvi oma eluolu vastu ning võin keskenduda rohkem jutustavatele teemadele, näiteks rääkida

RAHVASTE PAABELIST TURU ÜLIKOOLIS

Kui uskuda ametlikku statistikat, võeti sel sügisel TYsse õppima 130 uut välistudengit. Arvestage sinna juurde need, kes on alustanud kunagi varem ja te saate ... päris palju, oma korraliku teaduskonnatäie ikka küll. Septembri esimesel nädalal peeti kõigele sellele 130pealisele kambale paar ühist loengut Soome ajaloost, Turu kõrgkoolidest ja tudengite arstiabist. Nende loengute raames viidi läbi ka üksteisega välktutvumine - lasti igaühel öelda, kes ta on ja kust ta tuleb. Mõistetavalt võtis kogu protseduur umbes 2 tundi aega, aga tasuks ärakannatamise eest võis igamees minna koju õndsa teadmisega, et Turus on rahvast ikka sõna otseses mõtte soost ja saarest. Oma itaalia või hispania päritoluga ei üllata sa siin kedagi, mõlemalt maalt on õppimas umbes 15-20 tudengit ja kui nad lõuna ajal söökla keskel ühe laua juhtuvad enda alla hõivama, ei saa ka ruumi kaugemas sopis vaikse häälega juttu ajada. Iseenesest mõista leidub TY õppurite hulgas ports hiinlasi, jaapanlasi, sakslasi, britte, hollandlasi, venelasi, mõni ameeriklane, poolakas, norralane ja isegi ... paar eestlast. Minuga kokku 2-3 tükki. Üks tüdruk (äkki keegi tunneb - soome fill, nimi on Eili) tuli Soome minuga ühel ajal, isegi samal päeval ja sama laevaga. Tema olla mind laeval täheldanud, mina teda, tõsi küll, mitte. Aga aegajalt on päris hingekosutav kohata linna peal või üliõpilaskülas kedagi, kellega saab paar sõna maakeelset juttu puhuda. Ja siis veel üks tüdruk, Kristi. Tema tuli Soome juba 6 aastat tagasi, lõpetas siin keskkooli, õpib TYs ja on muuhulgas ise uutele välistudengitele tuutoriks. Arvestades, et ka tema võib kunagi mu reisikirja lugeda (nt tulevasest 18köitelisest koguteosest 'Jan Willemsoni reisimärkmed'), püüan seda kuidagi pehmemealt väljendada, aga ... temas on juba üsna palju soomlase hõngu. Eesti keelt räägib tüdruk küll veel peaaegu siledalt, aga kogu ta olemus ja käitumine õhkab üsna tublisti põdramaa moodi. Mitte et ma halvustaks, ainult natuke ... kaasa tunnen. Teisest küljest, palju ma isegi eestlase muljet jätan, igatahes on mind siin korra peetud sakslaseks ja kaks korda hollandlaseks, vat see on see, kui palju mööda maailma ringi traalida.

Loomulikult õpetatakse välistudengitele ka hädapärast soome keelt. Üks neist paljudest paberitest, mis meile esimesel nädalal pihku pisteti, sisaldas vastavate kursuste loetelu. Neid oli seal oma 15 tükki, alates survival course'idest ja lõpetades 3. taseme grammatikakursusega. Alguses pistsin lehe oma kolmest sahtlist - 'vajalikud paberid', 'võibolla vajalikud paberid', 'mittevajalikud paberid' - kolmandasse, aga pärast otsisin jälle välja (see polnud sugugi nii lihtne kui kõlab, too sahtel on nimelt kõige ummistatum). Lugesin nende 15 kursuse kirjeldusi nii ja teisiti ning otsustasin lõpuks nimetuse 'Praktiline soome keel 1' kasuks, sest selle taga seisis kirjas 'for the students with some bakcground'. Minu background jääb küll 6 aasta taha keskkooliaega, aga et ma veidi ka oma eestlusele lootsin, võtsin südame rindu ja läksin asja uurima. Sellele kursusele kogunes suurepärane läbilõige kogu TY tudengipaabelist - 15st kohaleilmunust oli ainult kaks rahvust (hiinlased ja sakslased) esindatud kahe tudengiga, kõik ülejäänud (eestlane, venelane, poolakas, hollandlane, itaallane, rootslane, shveitslane ja kedagi vist veel) - ühekaupa. Minu teadmised soome keelest osutusid kobedamateks kui arvasin ja kuna õpetaja võtab materjali osalejate keskmise taseme järgi, siis mul ülearu raske ei ole, aga kasuks tuleb kursus ikka, igatahes postkontoris enam abitult inglise keelt maigutama ei pea.

Kuigi - omad eelised on ka inglise keelel. Näiteks soomekeelses loengus istumine läheks 99% välistudengitest liiga raskeks. Õnneks meile halastatakse ja antakse võimalus kasvõi 4 aastat doktorantuuriõpinguid inglise keeles ära teha. Nagu isegi aru saate, kasutatakse seda võimalust üsna palju. Muide, ma uurisin, kas eelmises reisikirjas pakutud variant kanda oma 160 ainepunkti Tartust Turusse ja võtta vastu siinne magistrikraad ka tegelikkuses töötaks. Igatahes kõik ametiisikud, kellele oma ideest rääkisin, olid sunnitud möönma - jah, teoreetiliselt läheb selline kombinatsioon läbi küll. Mis kinnitas veelkord mu otsust Soome ühest semestrist kauemaks mitte jääda - pole ju mõtet odavamat kraadi jahtida, kui kallim juba peaaegu käes. Seega võite mind varsti õnnitleda poole asumiseaja ümbersaamise puhul ja mina võin teile kaasa tunda, et pool reisikirja on varsti läbi.

Nüüd siis viktoriinist. Seekordne küsimus mõõtis peale WEBikaapimise oskuse ka iseseisva mõtlemise võimet. Ma muidugi tänan kõiki, kes meilitsi mulle võrgust mahaloetud teksti saatsid, aga käime selle sisu veelkord läbi, muuhulgas nende jaoks, kes asjaga tegeleda ei viitsinud (ai-ai).

Niisiis, esimene kõrgem õppeasutus, Academia Åboensis (loodan, et mäletate - Åbo on Turu linna rootsikeelne nimi) asutati Soomes aastal 1640. Pärast suurt tulekahju eelmise sajandi alul, mil terve linn maha põles, viidi see kool 1828 aastal üle Helsingisse ja ta kannab nüüd Helsingi Ülikooli nime. 1920. aastaks saadi eraannetustest kokku piisav summa, et taastada kõrgharidus ka Turus ning asutati Turu Ülikool, mis riigistati alles 1974. Küsimuse konks aga ei olnud mitte see, et 1640 ei asutatud kooli nimega Turu Ülikool. Mõtelge korraks Tartu peale - mis õigust oleks meil öelda, et Tartu Ülikool loodi 1632, kuivõrd 1632 loodi hoopis Academia Gustaviana. Aga meie ikka ütleme. Ja nõnda ütlevad ka soomlased, et Turu Ülikooli on asutatud 2 korda - aastail 1640 ja 1920. Seega võis esitet küsimuse eest teenida 2 punkti (mõlemad õiged aastad) või ühe punkti (ükskõik kumb õige). 2 punkti andsin ainult neile vastajatele (Reimo ja Urmo), kes väljendasid piisava selgusega kahe vastuse ideed. Vastus, mis sisaldas võrgust maha kopeeritud teksti ning tõdemust 'no ma pakun siis ühe', sai 1 punkti. Seega on tabeli liider Reimo 3 punktiga 3 võimalikust, ülejäänud tabelit võib vaadata aadressilt http://www.ut.ee/~jan/soome/tabel.html, mis saab üles kohe, kui ühendus madliga taastub.

Tänane uus küsimus tekkis Turu linnas ringi jalutades. Nimelt on Turus, nagu igas teiseski enesest lugu pidavas linnas, igasugu skulptuure ja ausambaid. Aga ühel siinsel ausambal kujutatud mehest seisab monument ka Tartus, kusjuures näeb üsna sarnane välja. Küsimus muidugi - kes see on?

Mina olen nüüd ühest küljest oma grafomaanlised kired ja teisest küljest kirjavõla mitmekümne Inimese ees jälle väiksemaks kahandanud, ilusat elu kõigile!

Jan