| PARAMEETER | VÄÄRTUS HOLLANDIS | VÄÄRTUS SOOMES |
| Elatud aeg | 3 kuud | 3 kuud |
|
Palju oleks selle aja jooksul minuga toimunud areng võtnud aega Eestis | 2 aastat | 6 kuud |
| Ametlik staatus | doktorant | undergraduate |
| Tegelik staatus | undergraduate | (soomlaste
jaoks) doktorant |
| Erialaraamatukogu | Parim, mida minu silmad näinud |
Kusagil Eindhoveni ja Tartu oma vahel |
|
Ostetud erialaseid raamatuid |
n(*) | 0 |
|
Isiklikud suhted teiste omasugustega |
0 | n+1(*) |
| Minu parim sõber | jalgratas | pann |
|
Elamisraha 3 kuu tarvis (EEKudes, ligikaudu) |
40000 | 20000 |
|
Palju sellest korteri peale läks |
10000 | 7000 |
| Reisikirja osi | 12 | 6+1 |
|
Reisikirja viktoriini viimase küsimuse vastus |
Oudezijds Achterburghwal |
65000 |
Arvatavasti kulub selle tabeli juurde ära ports kommentaare.
Kõigepealt need (*)ga tähistatud n ja n+1. Tegu on kuulsa matemaatikute slängiga, kus püha tähe n abil tähistatakse kõike, mida on palju. Kui midagi peaks leiduma veel rohkem (siis väga palju), kirjutatakse selle koha peal n+1.
Kõige olulisem kogu tabelist on ehk teine rida, mis väljendab lühidalt siin omandatud teadmiste kogust. Seda võrreldes varasema hariduspagasiga; nii ei näita suhe 2 aastat/6 kuud mitte, et Turu Ülikool Eindhoveni omast kõvasti kehvem tundunuks, vaid et ma ise Hollandisse minnes lollim olin. Kui aga lisada, et sügisel '97 võinuksin Eindhovenis 3 kuu jooksul Eesti mõttes areneda umbes 1 aasta jagu, saame kätte ka nende kahe ülikooli objektiivse võrdluse. St subjektiivse, sest hinnanguid jagab keegi Jan Willemson vaid endast lähtudes. Samas ei pidanud Eindhovenis tudeng kursust valides kartma, et see lihtlabaselt jamaks osutub. Turus õnnestus mul aga ka niisugune kogemus saada - lapake tagasi käesoleva reisikirja 2. osa juurde, kus tegin juttu peenest multimeediaklassist ning selle küsitavatest rakendustest. Nimelt seal üritas üks kohalik vennike pidada loogilise programmeerimise kursust, mis seisnes põhiliselt PowerPointi slaidide seianlenäitamises (kas te olete kunagi proovinud PowerPointis matemaatilisi valemeid kirjutada?) ja ühest muidu päris heast raamatust võimatult kehvasti mahalugemises. Tagantjärele ei saa ma isegi aru, kuidas suutsin toda kursust koguni 8 loengut välja kannatada. Aga siis lõpetasin selle nalja ära - psüühiline tervis maksab ka midagi.
Mis puudutab tuntavat vahet finantsides, siis selgituseks vaadake minu staatuste ridu tabelis. Küsisin paari siinse ametliku doktorandi käest ja selgub, et nende stipp on minu omast umbes 2 korda kõrgem. Aga see-eest ei saa nemad jälle poole hinnaga ei Helsingi vahet sõita ega tudengisööklas süüa.:) Korteri eest makstud erinevus 1000EEKu kuus polegi nii kohutav, kui arvestada, et elasin Hollandis sisuliselt privaatselt kolmekorruselises eramajas, kuid siin pean läbi ajama üliõpilasküla toakesega. Ja perenaist mul ka ei ole, kes korragi nädalas põrandalt suure tolmu kokku lükkaks või torumehe kutsuks, kui surve juhtub kraani otsast ära lööma.
Ning nende argiste mõtetega võibki reisikirjale seekord punkti panna, kui ka tabeli viimane rida - viktoriini vastus koos tulemustega - ära käsitletud saab. Meeldetuletuseks: viimati küsisin, kui suure arvu elanike jaoks siinne üliõpilasküla algselt kavandati. Uskuge või ei, aga see arv on 65000 (kuuskümmend viis tuhat). Seega järeldus - gigantomaania all ei kannatatud 60. aastate lõpul sugugi ainult Nõukogude Liidus. Kuna sain kokku täpselt ühe vastuse, on mul heameel siinkohal kõik au ja kuulsus üle anda kallile kaasvõitlejale Reimole.
Nõndaks. Praeguse asjadesesiu põhjal võib öelda, et nädala pärast olen juba kodumaa pinnal tagasi, kaasas seljakotitäis tarkust (ja musta pesu). Rõõmsate kohtumisteni siis ja järgmise reisikirjani, mis tuleb ... aga see on veel natuke saladus:)
Jan